Stažeerimine Itaalias, Riminis 10.03 - 15.03.2019

Kolmapäev ja neljapäev nägi ette kahe kooli külastus ning meie soov oli külastada ka mõnda praktikakohta. Kolmapäeval käisime riiklikus kutsekoolis kus õpetatakse optomeere, automehaanikuid ja keevitajaid. Kool on riikliku finantseerimisega ja sinna asuvad õppima põhikooli järgsed õpilased. Õppetöö kestab kolm aastat, optomeeri erialal viis. Õpilasi on vähe ja riigipoolne toetus ei ole väga suur. Õpetaja hinnangul ei ole väga kerge leida ka sopnsoreid, kes toetaks näiteks õppevahenditega. Õpperuumid on pigem vananenud sisustuse ja tehnikaga. Koolis on üks söögikoht õpilastele, mis kujutab endast külmletti koos erinevate saiadega. Muid toitlustuse võimalusi pole. Kooli külastamise järgi tõdesime kõik ühiselt, et meil on ikka hea elu;) Kolmapäeva õtupoolikul jalutasime läbi ka kesklinnas olevast restoranist kus meie õpilased vilkalt tööd tegid. Tegid ettevalmistusi õhtuks, e vormisid küpsiseid ja trühvleid. Antud restoran oli väga kõrgel tasemel ja seal tehti kõik...

Teisipäev oli õpetajatele entud vaba päev. meie kasutasime selle ära San marino kulastuseks. San marino asub Riminist 21 km kaugusel ja sinna liigub buss. Veetsime seal ühe päev külastades kindluseid, losse ja kohvikuid. San Marino on väike linnriik mis on majanduslikult väga heal järjel. Riik on väga mägisel alal ja sõitmine sinna oli väga hirmutav, kuid ilusad vaated on garanteeritud. https://et.wikipedia.org/wiki/San_Marino  

Täna  oli meil linna tuur ja kokkusaamine meie vastuvõtjatega. Peale infotundi saime teada, et meie kohvreid endiselt pole (kell on 13.00), seega tuleb tõsiselt mõelda esmatarbe kaupade ostmise peale. Avastame õpetajatega linnaliini bussi võlud ja suundume ostukeskusesse, et soetada endale mõned vajalikud tooted. Patustasime muide ka- Itaalia jäätisega, mis oli niiiiiii hea;). Õhtul hotelli saabudes ootas meid aga üllatus- meie kohvrid olid saabunud. Suur mure lahendatud ja Itaalias selline üllatus on imelin;).  Õhtul tabas meid aga taas väike ehmatus- tõusis tuul ja mitte väike. Tekkis isegi väike paanika ja eriti peale seda, kui meie seljataga majal akanad kukkuisid alla ja tänaval puud murdusid. Õnneks kadus see torm sama äkki, kui tekkis ja olukord muutus taas rahulikuks. Õpilased aga olid saanud käsu keldrisse minna ja seal püsida;) ennem aga kui nad sinna jõudsid oli tuul vaibunud.

Kell 03.25 startisime Tartust  ning kella 12.30 kohaliku aja järgi olimegi Bolonia lennujaamas- Itaalias. Meie kurvastuseks, selgus, et tervest meie suurest reisiseltskonnast (13 õpilast ja 4 õpetajat) sai õnnelikuks pagasi omanikuks vaid üks. Teiste pagasid olid kadunud;). Hulk pabereid täidetud ja esmaabi pakike käes, võis meie sõit Rimini poole alata.  Kella 16.00 olime õpilased ära majutanud ning oma hotelli ka leidnud. Harilikult järgneb sellele kohvri lahtipakkimine, kuid kuna meil sellist muret polnud, asusime kohe linnaga tutvuma ning võrratuid Itaalia toite maitsma.

Stažeerimine Itaalias sai alguse ühisest infotunnnist mis toimus 1.märtsil.  Saime kätte kõik oma dokumendid ja Andrei jagatud nõuanded.