Koolide ja ettevõtete külastus

Kolmapäev ja neljapäev nägi ette kahe kooli külastus ning meie soov oli külastada ka mõnda praktikakohta.
Kolmapäeval käisime riiklikus kutsekoolis kus õpetatakse optomeere, automehaanikuid ja keevitajaid. Kool on riikliku finantseerimisega ja sinna asuvad õppima põhikooli järgsed õpilased. Õppetöö kestab kolm aastat, optomeeri erialal viis. Õpilasi on vähe ja riigipoolne toetus ei ole väga suur. Õpetaja hinnangul ei ole väga kerge leida ka sopnsoreid, kes toetaks näiteks õppevahenditega. Õpperuumid on pigem vananenud sisustuse ja tehnikaga.

Koolis on üks söögikoht õpilastele, mis kujutab endast külmletti koos erinevate saiadega. Muid toitlustuse võimalusi pole.
Kooli külastamise järgi tõdesime kõik ühiselt, et meil on ikka hea elu;)









Kolmapäeva õtupoolikul jalutasime läbi ka kesklinnas olevast restoranist kus meie õpilased vilkalt tööd tegid. Tegid ettevalmistusi õhtuks, e vormisid küpsiseid ja trühvleid. Antud restoran oli väga kõrgel tasemel ja seal tehti kõike käsitsi.

Neljapäeval õnnestus külastada meil ühte erakooli, kus õpetatakse kosmeetikuid ja juuksureid. Itaalias ei ole võimalik riiklikes koolides antud erialasid õppida. Kool on pisike ja õpilasi oli vaid kahes klassis, kus toimusid anatoomia tunnid. Koolil endal pole ühtegi praktika klassi, kõik praktika toimub salongides ja poodides. Kooli direktori sõnul on kõigil õpetajatel oma salongid või kosmeetika poed ja seal toimub praktika. Kuna praktilisi klasse pole v.a mõni pesutool ja massaazi voodi siis midagi uut ja põnevat näha polnud.

Neljapäeva õhtupoolikul külastasime ka kolme meie õpilaste praktikakohta. Esimesena sõitsime autoremondi töökotta. Töökoda oli väike ja seal oli kaks töölist. meie õpilane juba töötas ja temaga oldi väga rahul. Antud töökojas ei rääkinud keegi inglise keelt ja õpilasel tuli hakkama saada käte ja jalgadega;).
Teisena käisime läbi kosmeetiku praktikakohast. Salongi omanik rääkis inglise keelt, küll natuke aga sai hakkama. Peale esimest tööpäeva oli õpilane ise rahul, kuigi peaaegu kõik aparaadid millega pidi tööd tegema olid võõrad.

Viimasena sõitsime sadamas asuvasse restorani, kus praktikat sooritavad kaks koka õpilast. Hetkel oli vahetuses üks, kes kooris krevette ja tegi ettevalmistusi õhtuks.

Meie praktikantidega oldi peale esimest kahte päeva rahul. Õpilased üldjoontes ka, kuigi võõras on õpilaste hinnangul tööaeg (keset päeva kaks või kolm tundi pausi) ja loomulikult toidukultuur ja söömise aeg. Eks endalgi oli võõras, et kella viie kuue ajal süüa ei saa kuskilt, tõeline melu ja söömise aeg algab ikka kella kaheksa ajal;).